5 päevane seiklemine mööda saart.

Pühapäevaöösel vastu esmaspäeva käisime Stairways to heavenis! Hommikul kell 4 oli äratus ja kella 5ks olime me kohal. Õues oli kott pime, linnud siristasid, kukk kires ja mets sahises. Kõige esimene etapp oli läbida Pambuse mets, et üldse treppideni jõuda. Meie õnneks olid meie ees inimesed, kellel olid TASKULAMBID. Väga vajalikud asjad kottpimedas pabusemetsas. Ilma nende abita poleks me seda ülisopase rajaga metsa küll läbinud. Mitte midagi ei näinud, kuhu me astusime ja jube libe oli ka. Jalg libises mitu korda taha poole, kuna väikestest küngastest tuli üle minna ja seetättu käisid käed ka mitu korda mööda seda soppa, kuna muidu oleks lihtsalt alla libisenud. Peale metsa läbnimist jõudsime treppide ette. Selleks ajaks oli juba hämarik ja nägi isegi treppe. Kui mekohale jõudsime kell 5, siis osad inimesed olid juba keset mäge ja ma lihtsalt eimõista kuidas nad seal kottpimedas taskulampidega mööda ülikitsaid ja järske treppe ronida julgesid...

Rada läbisime kella 5-poole 11ni. Tegime ikka väga tihti pause, et jalgu puhata ja pildistada. Vahepeal olid trepid nii järsud, et oli tunne nagu roniks redelist üles ja ausaltöeldes tekkis mul ikka väga kohe hirmu tunne sisse. Üles minnes mõtlesin küll, et ülesvõin minna aga alla küll ei julge enam tulla. Kuna alla tulles tuled ju nägu ees ja näed kogu seda vaadet ja kõrgust. Vahepeal jalad tudisesid ja kohe üldse ei tahtnud edasi minna. Mõlemal pool treppe oli pmst kuristik nja väääääääääääääga kõrge langemine oleks olnud. Loodus oli nii mõnusalt roheline ja vaade oli ikka üpoolele saarele ära. Mina ja Krissu täitsa üles ei läinud, kuna karstime et väsitame jalad liiga ära ja pärast ei j'õua enam alla minna. Poisid läksid tippu välja ja heiskasid seasl ikka ilusti väikse Eesti lipu ka:) Tee peal oli kolm vaateplatvormi ja meie Krissuga jõudsime teiseni välja:)

Õues oli väga tuuline ja külm mäe tipus ja sealsest vaatest piisas meile. Ootasime poisid ära ja siis hakaksime tagasi alla liikuma. Alla läks tee ikka 2 korda kiiremini. Vahepealoli lausajooksu samm sees. Ma ei tea mis moodi see võimalik on aga alla tulles polnud kohe üldse õudne ja mitte mingit kõrguse kartust ei olnud. Tol päeval oli seal mäkkew ronimas kuskil 40 inimest kindlasti. Üles minnes osad tulid juba alla. Ja siis oli väga kitsas, kuna trepid on kitsad ja kõrvale kuskil minna pole, et inimesi mööda lasta. Kohati gtrepid isegi logisesid ja krigisesid.
Peale rada oli väsimus ja vääääga sopane tunne ning randamineku asemel otsustasime koju pessu tulla ja läksime edasi bassu äärde päikest võtma.
Esmaspäeval käisime Sealife pargis ka ära, kuna mina ja Krissu tahtsime nii väga delfiine näha. Olime seal kokku pea 5 tundi ja maksime nende showde eest 30 dollarit nägu. Nii ilusad ja intelligentsed imetajadon delfiinid. Ma kohe ei saa üle. Minu lemmikud. Nad oskasid nii lahedaid ja tarkasid trikke teha. Õhus kukerpalle ja palli väääääga kõrgele visata ja saba peal ujuda jnejne. Samuti nägime sea ära veel pingviinid ja ka merilõvid. Ma tahaks ise see töötajaq seal olla. Loomad olid nendega nii sõbrad ja nii armas oli vaadata kuidas delfiin läks peremeest musitama ja kuidas nad kallistasid. Pingviinid olid ka nii nunnud. Plätserdasid vaikselt oma peremehe järgi ja merilõvid oskasid ka nii lahedaid asju. Lihtsalt nii vaimustunud olin. Krissu läks sinna järgmine päev tagasi ja ostsis pileti selle jaoks, et delfiini musitada ja kallistada. KUNAGI teen mina ka selle ära. Eriti veel delfiiniga ujumise..kahjuks see oli liiga kallis (200 dollarit) aga kunagi ma selle raha maksan, et seda teha:)
Teisipäeval käisime Maona Villy Fallsis ehk siis koske vaatamas keset dzunglit. Seiklesime koseni pea tund aega mööda sopast rada ja jõekest. Kohale jõudes pettusime nats, kuna see kosk oli tol päeval ikka väga väike ja vett tuli väga vähe sealt. Vöhemalt saime hea kogemuse mööda dzunglit seigeldes. Mets oli ikika väga roheline ja puud olid väga suured. Linnud laulsid ja jõeke/ojake sulises. Hea vaikus vahelduseks Waikikile.
Enne seda käisime hommikupoolikul veel ka Makapuu rannas. Nii healiiv oli seal! mitte selline purune ja tolnune, mis igale poole kinni jääb vaid selline mõnus tükiline mis ilusti maha tuli:)
Kolmapäeval käisime sõitmas mööda Ida rannikut ja nägime palju ilusaid randasid. Käisime Sandy Beachil ja ma oleks seal ühe lainega peaaegu ära uppunud. Siin on ikka väga tugevad ja kõrgede lained. Käisin lainega pikali ja järgmine hetk olin ma vee all. Kuna ma nina kinni hpoida ei oska ilma käteta, siis ma tundsin kuidas vesi mul ninast sisse tungis. Kahjuks ma käsi kasutada ei saanud, sest nendega üritasin ma endal päevitusi alles hoida. laine oli nii tugev, et need oleks kohe muidu seljast läinud. lainest välja saade soli tunne nagu oleks pool alasti ja nagu oleks liiter soooooolast vett ära joonud. Peale seda tuli ninast veel veerand tundi ookenai vett välja. paha..paha.
Neljapäeval võtsime ette Põhja ranniku ehk siis North Shore´i. Hommikul kell pool kümme väljusime majast ja sõit võis alata. Nägime väga palju ilusaid randu ja samuti ka toredat telklaagrid ühes ranna äärses kohas. Inimesed elasid telkides janeil oli isegi ühes telgismingi eelkool tehtud. Väga jube ikka. Samas neil päris paljudel olid päris korralikud autod, seega ma ei mõista miks nad seal telkides ja prügimöe otsas elavad. See oli ikka väga rõve ja kole.
Käisime ka ühes rannas, kus on väga palju kilpkonni aga kahjuks pilte nendega teha ei saanud, kuna kõik kilpkonnad olid vees. Mitte ühtegi polnud seekord liival. Võibolla selle pärast, et nii palju turiste oli. North Shoreil kalju pealt kahjuks enamseekord vette ei ujulgenud hüpata, kuna esimene kord läks nats valusasti. See eest me Jakega snorgeldasime. Nägin väikeste kalade parvesid ja ühte pikka ja peenikest kala ka. jake nägi isegi suurt kala parve, kus olid kõiksugused värvilised kalad. Tahan ka nähaaaaaaaaaaaa:) Õhtul nägime natukene päikseloojangut ja kella9ks olimekodus. Enne seda käisime veel Samsis süüa ostmas, et hommikuks võileiva materjali ja krõbuskeid saada.
Täna hommikul pidime minema Hanuma Baysse snorgeldama ja samas pidime kella 12ks juba ka auto tagasi viima. Siis otsustasime,e t jätame snorgeldamise ära, kuna 20$ eest pole mõtet ainult tunnike snorgeldada. Võibolla lähme sinna mõni muu päev bussiga.
Selle 5 päevase seilklemisejooksul käisime me ikka väga palju ja väga erinevates Mäkkides söömas:D Hea ju kui juustuburks ja jäätis karamelliga kõigest 1$ maksab:P
Viimasel päeval sõime ainult pitsat, kuna burgeritest oli vgäga kopp ees. Saime väääääääääga suure pizza pluss 2 kaheliitrise pepsit ainult 20$ga. Elu on ilus:D