Esimene korralik tööintervjuu

Täna siis hommikul kell 10 helises mul telefon. muidugi ma magasin ja ei ärkasin üles alles siis kui kõne kinni pandi. Helistasin siis ruttu tagasi ja tuli välja, et mind kutstuti tööintervjuule ühte poodi, kuhu ma reedel olin kandideerinud. Jõudsin siis kell pool 2 poodi ja pidin juhatajat veel 15 mintsa seal ootama. Vesteldes, selgus, et nad ei taha nii lühikeseks ajaks töötajat ja siis ma pidin neile kõik maad ja taevad kokku valetama. Valetasin, et arrrrrmastan seda kohta nii väga ja et taotlen green visat, et siin veel aastake vähemalt olla. Tädike väga õnnelik selle üle polnud, et mul juba praegu nii pikka tööviisat pole aga peale vestlust lasi mul ühe lehe ära täita, kus ma pidin vastama küsimustele: Kui palju ma olen oma eelnevates töökohtades varastanud? Kas ma olen aus inimene? Ja muidugi oli palju küsimusi kõikige narkootikumide kohta. Kui tihti ja kui palju teinud:D Kokku oli 50 küsimust.

Lubasid mu passikoopiad ja vastustelehe office'sse faksida ja pari päeva pärast siis helistatakse. Hoiame pöidlad pihus, kuigi ma väga kahtlen selles asjas. See kolme kuu tööviisa ei meeldi neile kohe üldse.

Täna lähen veel ühte kohta manageri küsima ja loodetavasti läheb seal paremini, kuna seal juba töötab 2 eestlast:D

Jõudu ja jaksu!:)

Tuvi trauma.

Paar päeva tagasi saima oma esimese trauma Hawaiil. For real nagu! Jalutasime Jakega mööda väikest tänavat, mis ühe suunaline ja kus jalakäijad ja autod koos ühel teel liiguvad. Jalutasime ja järsku kukkus meie ees tuvi posti otsast alla keset teed. Ta sai vist kuumarabanduse. Samal ajal aga liikus meie ja tuvi poole ka auto ja tuvi üritas ruttu tee pealt ära saada, aga kahjuks oli auto kiirem . See auto lihtsalt sõitis sellest tuvist üle. Mu tuli peaagu okse kurku ja väääääga hull oli olla. Sest ma kuulsin kuidas see tuvi krabises pannkoogiks ja ma kartsin tõsiselt, et nüüd pritsib kõike verd ja muud jama mu jalgadele. Jumal tänatud seda ei juhtunud. Aga mul on siiani see hääl kõrvus ja okse maitse tuleb suhu kui seda meenutan. Eluaegne trauma. tavaiselt näed laipu tee peal. Aga, seda et otse su nina all tuvist üle sõidetakse pole kogenud. Ja ei taha ka!

Aga olgu. Aitab tuvist.

Räägiks siis siinsest elust ka. Raha juba pmst otsas, kuna elu ikka väääga kallis. Pean ruttu ruttu tööle saama.

Palavusega hakkan ka juba vaikselt harjuma. Nüüd ärkan juba kella 7 asemel kell 9 üles. Aga see müra on ikka kohutav. Iga jumala öö on siin väljas nagu sõda. Sest siin pidevalt kaklused ja ega siin pole nagu Eestis, et kui on kaklus siis vb kunagi mõnel üksikul juhul tuleb politsei kohale. Siin tuleb politse nagu IGA kord sireenidega kohale ja ega siis mitte ainult üks auto. Ikka vähemalt 4 tükki, kui mitte rohkem. Politseisid siin ikka jube palju.

Aga hea on kui on. Sest siin ikka neid neegreid ja turiste leidub, kes ühsteisele peksa annavad.

Prostad jalutavad ka siin kogu aeg tänavatel. ja väääääga palju on neid. Üksinda ei lähe ma siin kunagi majast kaugemale jalutama. Lihtsalt ei julge. Veits ikka hirmutavad küll need suuuuuuuured ja paksud neegrid. Osad on lahedad ka aga mitte kõik:D

Kui ma Eestisse tulen, siis Annu osta mulle külmkapp süüa täis ja suuuuuuuuuuuur vaagen puuvilju. Eriti igatsen maasikaid ja arbuusi:D

Reedel käisin Krissu ja Ulliga Sandboxis pidutsemas. Hiljem tulid Johanna ja Älis ka sinna. Hea ja tore on see siin, et kui kuskile kluppi lähed, siis teevad mehed kohe jooke välja:D Vähemalt selle peale raha ei lähe. Poes ka 2 liitrine Bacardi rumm maksab 200eeki. Pole paha:D

Peale pidutsemist ja tantsimist läksime vaatasime älisi ja Johanna kodu ka üle ja istusime seal koridoris ja jutustasime:D Siis suundusime mäkki, kuna kõigil oli kõht tühi. Ostsime oma mc chicken burgerid ja kuna me olime joogised ja janused, siis me rottisime leti pealt veel kaks k'jooki ka kaasa:D need seisid seal tükk aega ja mitte keegi neile järgi ei läinud, siis me otsustasime need endaga kaasa võtta:D Õnneks keegi meile järgi ei tulnud. Kell pool 5 olime kodus ja meid oli siiin tõsiselt palju. Kuna Krissu oli vahepeal kolm kohalikku sõpra siia ööseks tulnud ja Älis jäi ka veel meie poole. Hommikul üles ärgates nägi korter välja nagu tõsine sealaut. Saime seda Ulliga õhtul siis koristada kenasti.

Nädalavahetus on koduselt möödunud. Puhkan, et esmaspäeval tööd ostima minna jälle. Tahaks juba mingi kindla koha leida. Siis päeval vähemalt tegevust ja saaks palka ka:D

Siin on nagu niiii palju ilusaid kleite ja sandaale. Enamus asju saab siin 7-10 dollari eest;) Tahaks palka, et veits shoppama minna:)

Nädalavahetus

Täna siis käisime healt Centeris ära ja sain teada, et mul pole tuberkuloosi! Jeei.

Selle pooletunnise jalutuskäigu ajal andsid mu O'neill'i plätud ka otsad. Täpselt haigla ukse ees. Arstitädi nägi, et mul plätu katki ja oli nii sõbralik ja tuli mulle appi. Eestis sellist asja juba ei näe, et arstitädi sind aitab. Improviseeris nats teibi ja marliga ja mu plätu oli jälle valmis jalutama koju. Aga enam nendega kuskile ei riski minna. See parandustöö oli ajutine:D Pean kuskilt uued saama nüüd.

Eile õhtul kahjuks jäi mul ja paljudel teistel eestlastel ära jaanipäev, kuna pidime tööl olema. Proovipäev läks vist hästi, kuna Ryan lubas mind järg nädalaks graafikusse toppida. Jura on see, et siin niiiiii palju flaierijagajaid, et igaüks saab vist ainult korra nädalas seda tööd teha. Ja seega väga ei teeni:S

Ilm oli ka õhtul väga halb. Niiiii tormine ja kolm korda sain nats vihma ka. Ütleme nii, et pärast kahte tundi topiga seal siestes tundin ma end kui jääpurikas. Inimesed on ka siin ikka nii sõbralikud. Jagasin flaikusi, siis põhi küsimused olid: Kas oled Venemaalt? EEestist? Sul on ilus aksent... ja ilusad kõrvarõngad olid ka:D Kõik küsisid, kuidas see klubi on, mille flaikusi jagasin ja muidugi ma vastasin, et super. Ma ise polnud seal elusees käinud ja polnud õrna aimu ka. Peale tööd käisin korraks siis sealt läbi, et kui teinekordtööl olen, siis tean kindlalt öelda, et see on lahe klubi. Muss oli hea ja ruumi oli ka:)

Eile õhtul kaotasid plikad meie korteri ühe paari võtmeid ära. Öösel otsisin neid võtmeid tund aega taga, et Jaket koju lasta, aga tulemusteta. Lõpuks sai Jake purjus plikadelt teise paari võtmeid ja sai peale tunniajast ootamist koju.

Hommikul siis manager helistas ja ütles, et ta leidsi alt sisehoovist laua pealt meie võtmed. Jumal tänatud et alles on.. Uued oleks väga palju maksnud.:S

Kell on 5 ja mul täiega uni. Täna ei saanud üldse korralikult magada. Peaksin minema vist korraks ühte poodi, kes klienditeenindajat ostib,kuna tööd ju vaja. Eks ma üritan ennast valmis sättida.

Loodan, et teil oli tore jaanipäev Eestis!:)

22 juuni.

Täna siis käisime tuberkuloosi testi tegemas. Otsustasime sinna mäeotsa jalutada. Väga vale otsus ilma veepudelita. 30 minutiine jalutuskäik 30 kraadise kuumusega on ikka liiga hull. Pluss saime veel koha peal järjekorras üassida. Siin käib ikka iga päev väga palju inimesi seda testi tegemas. Ja see pole selline nagu eesti haiglates, et lähed eraldi arsti kabinetti ja siis seal tehakse. Siin oli lihtsalt koridor, kus inimesed ootasid ja koridori lõpus oli ruum, kus kolmes eri nurgas siis süstiti inimesi:D Nats valus oli aga kirm süsti ees oli hullem. Neljapäev siis peab sellega kontrolli minema. Loodetavasti, see mul homme paiste ei lähe ja olen terve:)

Hommikul üles ärgates avastasin, et mul on tagasäärel verevalumid eilsest kaljuhüppest. Ei vedanud ikka.

Peale TB testi käisime Jakega rannas. Päris suured lained olid täna. Ookean on ka nii soolane, et kui veest välja tulla ja ära kuivada, siis jääb nahale valge soolakiht. Saab tasuta soola:D Pea oli liiva täis ja nina vett täis aga nalja sai:D

Homme siis proovipäev. Hoidke mulle pöialt! :)

Esmaspäev.

Eile ehk siis pühapäeval käisin õhtul essat korda plikadega mingisuguses baaris/klubis. Tegime enne minekut paar rummikoksi ja saime tänavalt veel flaikud, millega sai klubis öö otsa kõiki kokteile 1$ eest. Ebanormaalne kui odav:D:D Tutvusime 2 vene mehega ja 2 usa poisiga. Üks usa tüüpidest on Zanzabaris üks tähtsatest tegelastest ja peaeesmärk oli temaga tutvuda. Tema kaudu oli mul võimalus saada flaieri tööle. Nii nad meid Krissuga järgmiseks päevaks North Shorele kutsusid ja tutvumine nendega oligi hästi alanud. Tantsisime ja chillisime klubis kella 3ni, kuni klubi kinni pandi ja läksime koju magama.

Hommikul kell 12 Ryan helistas ja ütles, et tuleb oma sõpradega meile Krissuga järgi. Sõitsime autoga tunnikese ja olimegi North Shorel kohal. Siin on ikka üks rand ilusam kui teine. Niiiiiiii helesinine ja nii mõnus liiv on siin ka! Tegime seal ka cliff jupingut. Hulll värk. Kui ma sinna kalju otsa ükskord ronides kohale jõudsin ja sealt äärest alla vaatasin, siis hakkasid jalad värisema ja kartus tuli sisse. Alt vaadates ei tundunud see üldse nii kõrge. Ma pole elusees nii kõrgelt vette hüpanud:D Üleval oli tuul ka vääga kõva ja vett pritsis näkku. Kartsin küll, et koperdan sealt alla, kuna see ju kalju ja ega seal tasast pinda polnud kust hõpata. nats värisesin ja alla ma sealt hüppasingi. Kann ja sääred said mõnusalt haiget, kuna jalad vist polnud väga sirgelt. Aiaaiii kui valus oli. Peale seda rohkem ei hüpanud SEEKORD aga adrenaliin oli hea!!

Päevitasime veel tunnikese ja ulpisime lainetes ja siis sõitsime mööda teist saare poolt tagasi. Nägime pmst terve Hawaii rannajoone ära:D Hull tuul oli õhtul tagasitulles ja auto oli veel lahtine ka. Ütleme nii, et suht külm hakkas ja selle tuulega ei saanud väga sõitu nautida, kuna juuksed olid näos kinni ja silmad pilukil tuulest:D

Nägime suuri ananassi, kohvi ja banaani istandusi, siis lehmi ja lambaid, ilusaid mägesid, randu ja palju,palju ilusat loodust. Turtel Bay rannast sõitsime kahjuks ainult mööda, aga küll me sinna veel tagasi lähme, tahaks ka kilpkonni näha ja nendega ujuda:)

Ja päeva lõpp oli ka super, kuna Ryan ütles, et ma siis kolmapäeval proovipäevale läheksin! Juhuuuu! Saan siis nüüd äkki raha ka teenima hakata nats.

Tunnen ennast siin nagu puhkusereisil. Kogu aeg on siuke tunne, et varsti koju minek. Aga EI, veel pea 3 kuud saab seda paradiisi nautida.

Ainus asi, mis natukene on ära väsitanud, on see palavus siin. Ööpäeva ringselt ikka 30 ära ei talu. Olen ikka harjunud Eesti külmaga:D See palavus teeb niiiiii uimaseks, et muud ei tahaks teha kui magada. Õues päikest ka ei jõua üle tunni võtta, kuna muidu täitsa laip.

Igatsen oma eesti pehmes voodis magamist ja pigem külmas toas soooooja ja sossu tekiga kui siin palavuses ainult linaga. Aga vb harjun ka sellega siin ära. eks näis:)

Homme lähen tuberkuloosi testi tegma ja kolmapäeval siis Makapuu randa eestlastega jaanipäeva tähistama. Saame ka siis vb lõket teha!

Nüüd aga kell on 10 ja magama minek, kuna kõht täis ja homme uus kiire päev. Sõime just endatehtud kartuli ja hakkliha vormi mis oli väga hea! Homme siis tööd veel otsima ja testi tegema.

PS. Selg põles ka öra, kuna lahtises autos päikesega sõita pole hea.

Tervitused Teile sinna:)

Nii sinine ja ilus ookean ongi meil:)

Veel eilsest..

Käisin siis oma tööintervjuul ära.. Süda ja hääl värisesid aga polnud hullu miskit. Sõbralik manager oli Tikis ja ilus koht aga kahjuks nad tahavad pikemaks ajaks töölist kui ainult kaheks kuuks. Esmaspäeval hakkan siis aktiivsemalt ostima. Nüüd vähemalt applicatsioni täitmise näide olemas ja tööintervjuu kogemus ka:)

Peale seda käisime Jake, Ulli ja Krissuga Sam's klubis süüa ostmas. Krõpsupakk on nagu suhkrukott eestis, Puuviljasalat väikeses karbis mingi 70 eeki, Alkohol odav, Väga suur valik erinevaid toite ja 2l mahlapakk maksab ka mingi 80 eeki. Hullud innad siin riigis. Kõik tagurpidi. Õnneks ananass ja banaan enam vähem odavama hinnaga. Saam mingitki puuvilja süüa.

Sõime seal kohapeal veel mingis söögikohas kõhu täis. Suuuuuuuuuur coca ja suur pitsalõik ja kõigest 30 eeki. Kõht oli öö otsa täis. Ja siin USAs on see hea, et söögikohtades kui ostad joogi, siis nad annavad sulle topsi ja sa saad ise masinast juua ja jääd võtta. Mingi üle 10 sordi karastusjooke ja kui see osta saab saad seda tasuta mitu korda veel täita:D Eestis võiks ka siuke loogika olla.

Ostsime söögiks endale kartulit, hakkliha, piima, hapukoort(loodan, et see maitseb ikka nagu hapukoor), suure koti tükeldatud salatilehti kambapeale ja saime selle toiduhunniku 300 eekiga.

Saame täna teha kartulit hakkliha kastmega...nämmm. nagu eestis juba.

Hawaiil

Täna siis juba kolmas päev paradiisis! Siin on niii soe ja ilus, et seda ei anna kirjeldadagi. Kell on pool 10 hommikul ja kõik magavad alles. Ma olen see ainuke siin korteris, kellel kaob uni juba kell 7 hommikul ära. Teised magavad mõnuga kella 12ni. Vb kaob mul hommikul vara uni ära, kuna ma pole harjunud selle kuumusega. Aknad (kui neid plastik ribasid, mis on nagu rulood, saab nimetada akendeks) on ööd ja päevad lahti ja ventilaator pöörleb ka laes, kuna ilma nendeta me lihtsalt lämbuks siia. See akende lahti hoidmine võib ka olla vähese une viga, sest nii suur müra ja kisa tuleb tänavalt korteri. Hommikul ainuke hea asi on linnulaul. :) Tekiks on ka ainult lina ja isegi sellega on palav. Võtab aega, enne kui selle palavusega harjun. Päeval päikse käes olemine väsitab ka nii ära, et kui õhtul voodi tulla, siis vajub kohe unne:)

Eile käisime ostsime mulle telefoni ka ära. 106 dollari eest sain endale motorola telefoni + kuu aega sms ja helistamisi nii palju kui tahan + liitumine. Kuulun siis Sirli ja 3 teise eestlase 'perekonda'.

Käisime ookeani ääres ka. Niiiii helesinine meri ja soe nagu vannivesi. Lained olid ka päris tugevad. Kui jõudu pole, et püsti seista, siis viib laine kenasti kaasa:D

Täna lähen uurin juba õhte tööpakkumist. Eks näis kuidas intervjuu läheb. Esimene ikkagi ju. Ja õhtul vb lähen veel flaieri tööd ka uurima. Oleks töö juba olemas, siis ei peaks muretsema, et vähem kui kahe nädala pärast peab juba jälle üle 550 dollari korteri üüri maksma:S

PS. McDonaldsi lasteeine maitseb siin nagu ehtne crap. Jubedus lihtsalt. Räägitakse et chicken burger pidi ainukesena hea olema. Eks näis:D